Cory Doctorow on Kanadast pärit kirjanik, blogija ja ajakirjanik, kes avaldab osa oma raamatuid elektroonilisel kujul Creative Commons litsentsi all ning on teinud need seeläbi tasuta internetist kättesaadavaks. Huvitaval kombel ei ole seeläbi tema raamatute müüginumbrid vähenenud vaid hoopis kasvanud.
Cory Doctorow (CD) poolt avaldatud CC litsensiga raamatuid ei saa kindlasti käsitleda kui vaba kirjandust, sest piiratud on avaldatud teoste kasutamine ning lubatud on vaid mittekommertslik kasutamine. Algselt piiras autor raamatutest tuletuste loomise samuti, kuid hiljem siiski lubas selle. Tänaseks päevaks on viimane ennast ka praktilises mõttes ära tasunud,sest CD raamatute ümber on kogunenud arvestatav kogukond, kes muuhulgas tegeleb raamatute tõlkimise ning erinevates vormingutesse viimisega. Nii on nende raamatute kõlapind arvestavalt kasvanud ning autor tuntum kui kunagi varem.
Paradoks on siin selles, et autor on saavutanud läbi avatud lähenemise suurema tuntuse, külapinna, usutavuse ning … rahakohti. Kinnise lähenemisega oleks samade tulemusteni jõudmine võtnud kõvasti raha (reklaam), aega (täna suureneb kogukond iseseisvalt) ning tulemus ei oleks ilmselt ka sellisel juhul samas suurusjärgus.
Aga … meil on muusikuid, kirjanike, kes nii ei tee, aga on ikkagi ulmekuulsad… Jah, on, kuid enamasti on nende tuntus siiski vaid lokaalse iseloomuga ning baseerub siiski pideval reklaamil või on selle tuntuse saavutamiseks kulunud oluliselt rohkem aega, kui seda kuluks avatud lähenemisega.
Miks peaks tegema nii nagu Cory Doctorow?
Vastan sellele küsimusele iseenda, Ida-Euroopa pärismaalase, vaatenurgast. Sellepärast, et eestlasele on see ainus mõistlik võimalus maailmas tuntuks saada kui kirjutaja. Ilmselgelt ei ole eestlasel lihtne veenda maailma suurimaid kirjastusi avaldama oma kirjutisi, tegema reklaami, müüma pärismaalast. Samas kui tänasel hetkel avaldada näiteks Tammsaare või Krossi teosed CC litsensi alusel, siis oleks võimalik kaasata kogukonda nende teoste levitamisse, tõlkimisse ning seeläbi tagada eestlastele nii omase kirjanduse levik maailmas.
Siin on ilmselt mõtteainet nii eestlastes autoritele, kui ka meie kultuuriinimestele üldiselt: kui näiteks läbi Kultuurkapitali rahastada teoste valmimist, kas siis ei oleks mõtet nõuda ka selle teose vabalt kättesaadavuse tagamist? Miks peaks ma Eesti kirjanduse klassikute hankimiseks tellima/ostma mitteloetavat ajalehte, miks ei saa ma neid teoseid näiteks www.eesti.ee vabalt alla laadida?
Kas siinkohal ei ole mõtet äkki teha uut Welcome to Estonia kampaaniat ning seekord maksta see raha hoopis eestlastele, et Kivirähk oma roomajate keelt tundva kodanikuga ning Malev oma musta huumoriga oleks kõigile vabalt kättesaadav… Oleme väike ja kinnine ühiskond, kuid meil on, mida teistega jagada.
Haridus peab olema kõigile kättesaadav
Eelnev mudel peaks olema tulevikus kindlasti rakendatav õppematerjalidele. Haridus peaks olema kõigile kättesaadav ning alustada tuleks sellest, et teeme oma õppematerjalid kõigile vabalt kättesaadavaks. Ma ei ole viimasel ajal leidnud ühtegi ratsionaalset põhjust, miks seda mitte teha, pigem vastupidi.
* Ilmselt ei leiuta ma materjale kirjutades maailmas midagi kordumatut ja kui leiutaks, siis oleks minu enda huvides, et sellest kuuleks võimalikult paljud.
* Ma teen kindlasti vigu, seega oleks hea, kui need materjalid vaataks läbi võimalikult suur hulk kasutajaid.
* Varem või hiljem leidub keegi, kes soovib kaasa lüüa.
Nii tundub õige. Kui nüüd küsida, et kas ma ei karda, et kui materjalid on vabalt kättesaadavad, siis kaob vajadus minu kui õppejõu järele. Ei karda, sest iga materjal on valmides ajalugu ning peaks keerleb juba midagi uut. Ja minu kui õppejõu väärtus peaks olema õpetamine, kui ei ole, siis olen vale ameti valinud.